Ajalugu

Alavere kooli kroonika

Alavere vallakooli kroonikast pärinevail andmeil võiks lugeda kooli asutamisaastaks aastat 1843 või 1844. Hilisema kokkuleppe kohaselt on selleks võetud siiski aasta 1844.

Tõuke kooli asutamiseks olevat andnud Liivimaa talurahva seadus 1804. aastast. Alavere mõisnik Ungern Sternberg lasknud kooli jaoks väikese maja ehitada. Selles olnud kolm ruumi – klassituba, sahver ja eeskoda. Mööbliks olid pikk laud ja pikad pingid. Tol ajal kasutanud Kärka saunakohta Jüri Papp, mille eest teinud ta mõisale rätsepatööd. Et ta osanud lugeda ja veidi ka kirjutada, siis käskinud mõisnik teda lapsi õpetama hakata. Mõisnik saatnud kasti sees kohale ka esimesed raamatud – mõned aabitsad ja katekismused. Jüri Papp hakanudki lastele lugemist ja lauluviise õpetama ning teinud seda 15 aastat – kuni surmani. Esialgu käisid koolis enamasti 15-16-aastased lapsed ja neid olnud 20-30 ümber. Kool asus Kärka talu koha peal ja kandnud hiljem Saunakoha nime praeguses Rasivere külas Soo-otsas.

Peale Jüri Papi surma oli ühe aasta kooliõpetajaks Kaarel Laks. Tema järel tuli Johannes Johanson, kellel oli rohkem kooliharidust aga ka laiem huvidering, mis koolitööd segama hakkas. Johansoni abistas tema abikaasa, kes õpetamisega suurepäraselt hakkama sai. Sellel ajal ehitati ka uus koolimaja, mis oli juba korstnaga.

Johansoni järel, 1862. aastal, tuli kooliõpetajaks Ado Pürkovsky, kes oskas juba pisut ka saksa keelt. Temale maksti töö eest ka palka (25 rubla). 1889. a lahkus ta 57-aastasena ametist, kuna oskas halvasti vene keelt, mida tol ajal hakati järsult nõudma. Pürkovsky ajal ehitati jälle uus, juba kolmas koolimaja. Viimati kasutati seda maja koolimajana 1913. aasta kevadel. Pürkovsky ajal alanud kool mardipäeva paiku ja lõppenud jüripäeval.

Aastatel 1914-1915 töötas Alaveres õpetajana Gustav Vilberg (Vilbaste), hiljem tuntuks saanud kui botaanik, looduskaitse korraldaja ja kodu-uurija. Ta õppis Tartu ülikoolis botaanikat ja lõpetas Viini ülikooli filosoofiadoktori kraadiga. Juba noorena hakkas ta koguma rahvaluulet ja etnograafilist materjali. Ida-Harjumaa asustusajaloo uurimiseks vajas Vilbaste kohanimesid. Nende hankimiseks kasutas ta õpilaste ja õpetajate abi. Ta käis sõjajärgsetel aastatel mitmel korral Alaveres ja oli 1964. aasta juunis noorte loodusesõprade laagris Jänijõe ääres lastele taimede tundmist õpetamas.

1964. aastal istutas Ralf Maasikamäe koos õpilastega Gustav Vilbaste auks kooliaeda tamme. Ühel külaskäigul koolimaja juurde leidnud Vilbaste, et tema tammel hakkaks üksi igav ja teinud ettepaneku nimetada tamme lähedal hekis kasvanud mänd Jakob Mändmetsa männiks.

Kuigi Gustav Vilbaste töötamise aeg Alavere koolis oli lühike, jätkus kooli koostöö, kirjavahetus ja side Ralf Maasikamäe kaudu ka hiljem veel paljudel aastatel.

Aastal 1892 tuli kooliõpetajaks hiljem tuntuks saanud kirjanik ja ajakirjanik Jakob Mändmets. Ta tuli siia 21-aastase noormehena ja oli siin õpetajaks 9 aastat.

Mändmetsa aastapalgaks olnud 80 rubla ja Kärka koolitalu pidamine pidi lisatulu andma 60 rubla. Mändmets tutvus Pürkovsky tütre Eveliinega ja nad abiellusid.

Mändmets kirjutas siin ka oma esimesed külajutud. 1897 ilmus ajalehes Postimees tema esimene trükitud jutustus – „Minu jõulukurbtus“. Edasi ilmus 5 raamatut:

„Lepituse ingel“
„Oma õuest“
„Salasüüdlane“
„Koduküla vainult“
„Õitsiliste jutud“

1901 lahkus Mändmets siit Oru vallakooli, kus ta oli vaid ühe aasta. Hiljem töötas ajalehe Uus Aeg toimetuse liikmena Tallinnas.

1923. aastal tuleb kooliõpetajaks Jaan Maasikamäe. 23. novembril 1925 tähistatakse esmakordselt kooli aastapäeva, järgnevatel aastatel kuulutatakse see päev koolipühaks.

Tema ajal istutati koolimaja ümber väga palju puid ja ilupõõsaid, rajati hekk, istutati viljapuid ja marjapõõsaid. 1929. aastal sai kool telefoni, mille paigaldamisega seotud kulud kandis kooli hoolekogu.

Jaan Maasikamäe on kooliõpetaja kuni surmani 1948. aastal. Tal on väga suured teened Alavere kooli arendamisel ja ka kooli ajaloo uurimisel. Jaan Maasikamäe taastas kroonika kooli algusaastatest peale ja kirjutas seda kuni 1940. aasta 15. septembrini.

Peale kauaaegse koolijuhataja Jaan Maasikamäe surma jätkab tema tööd koolijuhatajana tema poeg Ralf Maasikamäe. Õpetajana asus ta Alavere kooli tööle juba 1944. aasta oktoobris, kus töötas 33 aastat, neist 5 aastat juhatajana.

Ralf Maasikamäe oli inimene, kes pühendas kogu oma elu ja töö looduse tundmaõppimisele, selle hoidmisele ja kaitsmisele. Olles hariduselt bioloog, suutis ta oma õpilastes äratada huvi ja armastust lindude ja loomade vastu, õpetas linde rõngastama. Koos tehti lindudele pesakaste ja paigaldati need puudele. Pidevalt tehti loodusvaatlusi, arvukalt korraldati matku ümberkaudsetele mõhnastikele ja metsadesse küll jalgsi, küll jalgratastel. Hiljem koostati matkaalbum matkamarsruudi kirjeldusega, fotode ja skeemidega. Paljud päevikud on säilinud ja on praegu hoiul kooli raamatukogus.

Tegeles aastakümneid regulaarsete linnuvaatlustega, olles Eesti Loodusuurijate Seltsi usaldusmees. Tõsisemaks tööks oli andmete kogumine Eesti linnuatlase väljaandmiseks (1977-1982), mis jäi küll nägemata. Raamat ilmus alles 1993. Ralf Maasikamäe suri 23. märtsil 1987.

Arhiivist leiame ka Ralf Maasikamäe kirjavahetuse Gustav Vilbastega, kelle ajakirjale Loodusvaatleja tegi ta pidevalt kaastööd, kogudes andmeid kohanimede kohta, tegi mitmeid uurimuslikke töid, kogus tekkelugusid, rahvapärimusi jne.

1960 tuleb Alaverre Viljandimaalt Kosksilla koolist õpetajana tööle Maie Sein (Vaikla). Juba 1966 määratakse algklasside õpetaja Maie Vaikla Alavere kooli direktoriks.
Ta lõpetab õpetajatöö 1993. aastal, kuid ka pensionil olles muretses ta aastaid koolilaste lõunatoidu eest ning oli heaks nõuandjaks ja abiks endistele kolleegidele. Tema elutöö järjepidevuse jätkajaiks on aga tema tütred Helle Huul ja Tiia Liivak, kellest on saanud väga tublid pedagoogid. Helle Huul töötab Alavere Põhikoolis algklasside ja kunstiõpetajana, Tiia Liivak matemaatikaõpetajana.

1960. aastad ei olnud ühele koolijuhile kerge aeg. Väga suurt rõhku tuli panna pioneeri- ja komsomolitööle. Suurejooneliselt pidi tähistama oktoobrirevolutsiooni aastapäeva, punaarmee sünnipäeva ja Lenini sünnipäeva. Vene keelt hakkasid lapsed õppima juba 1.klassist. Ometi suutis Maie Vaikla vastu seista kommunistliku partei ridadesse astumisel, olles seega maakonnas ainuke parteitu koolijuht. Koolis oli väga palju tööd. Suur ja vana koolimaja vajas kogu aeg remonti, ise tuli koolil muretseda küte, see saagida ja lõhkuda, söömas käisid lapsed vanas vallamajas, kus puudus vesi. Kuid ei olnud halba ilma heata, lastel kujunesid tööharjumused, palju tehti tööd kooli heaks – laoti puid kuuri, koristati ja riisuti kooliümbrust, istutati puid ja põõsaid, hoolitseti kooliaia eest.

1977 likvideeritakse kaheksaklassiline kool ja töö jätkub algkoolis, kus on vaid kaks klassikomplekti kokku 18 õpilasega. Õpetajateks jäävad Maie Vaikla ja Maimu Lass. Töö toimub väikeses endises internaadimajas, mis on hubasem ja vajab vähem kütet. Kooli kokaks on endine algklasside õpetaja Elme Jaanits.

Tänu Maie Vaikla ja Alavere sovhoosi direktori Ilmar Jõgisoo ettevõtlikkusele ja järjekindlusele suudeti 13. novembril 1987 uuele koolimajale nurgakivi panna. Nüüd juba Alavere keskusesse, kuna suurem osa lapsi elas seal.
Hoone arhitekt on Maarja Nummert. Varem on sama projekti järgi valminud koolid Kolgas, Orul ja Noarootsis.

Kool saab valmis 9 kuuga. 1. septembril 1988 avatakse pidulikult koolimaja õppetööks.
Koolis oli 117 õpilast ja täienes ka õpetajate koosseis.

Alavere koolis töötanud inimesed

  1. Jüri Papp 1843 - 1858
  2. Kaarel Laks 1859 – 1860
  3. Johannes Johanson 1860 – 1862
  4. Ado Pürkovsky 1862 – 1889
  5. Mihkel Neumann 1889 – 1892
  6. Jakob Mändmets 1892 – 1901
  7. Johannes Seil 1901 – 1903
  8. N. Päev 1903 - 1905
  9. Gustav Ernesaks 1905 – 1906
  10. Jaak Õunapuu 1906 – 1910
  11. Johannes Siir 1910 – 1914
  12. Gustav Vilberg 1914 – 1915
  13. Meta Miilen 1914 – 1917
  14. Marta Vellmann 1916 – 1917
  15. M. Kaunis 1917 – 1918
  16. Johannes Rebassov 1918 – 1920
  17. Adele Trompet 1919 – 1922
  18. R.Kopelmann 1919 – 1920
  19. Anna Põder 1920 – 1921
  20. Adele Sillenberg 1920 – 1922
  21. Jaan Rast 1921 – 1923
  22. Helene Vandel 1922 – 1923
  23. Elisabet Normak 1922 – 1923
  24. Jaan Maasikamäe 1923 – 1948
  25. Richard Känd 1923 – 1924
  26. Alice Neuman 1923 – 1924
  27. Alonni Kana 1923 - 1924
  28. Alfred Adamowitsch 1924 – 1925 (Enn Randla)
  29. Mario Adamowitsch 1924 – 1951 (Maret Ainlo)
  30. Marta Kutsar 1924 - ?
  31. Melanie Männik (Maavere) 1925 – 1936
  32. Paul Orupõld 1936 – 1938
  33. Artemi Pops 1938 – 1942
  34. Salme Kotkas 1942 – 1944
  35. Ralf Maasikamäe 1944 – 1977
  36. Leevi Söönurm 1944 – 1950
  37. Ada Kullerkann 1945 – 1947
  38. Inge Anso (Jaansoo) 1948 – 1950
  39. Hilma Arusaar 1948 – 1950
  40. Kaja Keider 1950 - 1951
  41. Helga Haabu 1950 – 1951
  42. Virginia Vood 1951 - 1956
  43. Rita Aljas 1951 - 1953
  44. LuciaTikker 1951 - 1956
  45. Asta Epner 1951 - 1983
  46. Maia Seppanen 1951- 1983
  47. Valve Angel 1951 – 1952
  48. Evkaterina Saar 1952 – 1952
  49. Valter Roosioks 1952 – 1958
  50. Aime Laurent 1952 – 1954
  51. Gretchen Sarapuu 1953 – 1964
  52. Marta Leima 1953 – 1962
  53. Elve Pärn 1954 – 1956
  54. Aino Tõnissoo (Niinemäe) 1955 – 1964
  55. Malle Hiljandi 1956 – 1957
  56. Ingrid Bilow 1956 – 1957
  57. Ilme Pent (Nurmsalu) 1957 – 1960
  58. Reet Kõlu 1957 – 1960
  59. Mari Mullo 1959 – 1966 1969 – 1971
  60. Maie Sein (Vaikla) 1960 – 1992
  61. Helju Pärt 1960 – 1963
  62. Leida Must 1961 – 1966
  63. Tamara Luik 1961 – 1963
  64. Uivi Püll 1962 – 1963
  65. Illi Ann Ainola 1963 – 1966
  66. Helene Ainola 1963 – 1966
  67. Anne Toming 1963 – 1964
  68. Olga Koivistoinen (Jõhvik) 1963 – 1977
  69. Laine Sillamaa 1964 – 1966
  70. Vaike Närska 1964 – 1977
  71. Elme Raidla (Jaanits) 1965 – 1977 hiljem kokk
  72. Kaarin Järvine 1966 – 1967
  73. Heljo Kotkas (Järvelaid) 1966 – 1969
  74. Lia Allas 1966 – 1967
  75. Ilona Rannes (Etverk) 1967 – 1969
  76. Luule Laur 1968 – 1977
  77. Maimu Lass 1969 – 2016
  78. Ann Järvsoo 1970 – 1974 1988 –
  79. Maimu Piibur 1971 – 1972
  80. Ljubov Savisild (Aljasmäe) 1971 – 1977
  81. Malle Kobrussepp (Veetamm) 1974 – 1976
  82. Lilia Preimer 1975 – 1979
  83. Maire Jüriöö 1974 – 1977 1998 – 2016
  84. Anne Paeväli 1976 – 1977
  85. Valeri Herman 1976 – 1977
  86. Eha Klaus 1976 – 1977
  87. Tiia Vaikla (Liivak) 1980 –
  88. Anu Aunapuu (Jüriöö) 1982 – 1983 2002 – 2002
  89. Helle Huul 1983 –
  90. Viive Talvik 1985 - 2012
  91. Endla Gellert (asendusõp.) 1986 – 1988 
  92. Ain Lilleväli 1987 – 1994
  93. Doris Eberhart 1987 – 1993
  94. Renna Reisi 1988 –
  95. Ive Porkon 1988 – 1990
  96. Krista Eikner (Poks) 1988 – 1990 1995 – 1996
  97. Piret Raidma (Lilleväli) 1988 – 2004
  98. Vallo Veering 1988 – 1996
  99. Toomas Tölp 1988 – 1990
  100. Toomas Reisi 1989 – 1992 2002 -
  101. Inga Korts-Laur 1989 – 1993
  102. Ljubov Pustova 1989 – 1997
  103. Kaie Jaanus 1990 –2009
  104. Heidi Harmipaik 1990 – 1996 2007 - 2008
  105. Kaido Kaljumäe 1990 – 1991
  106. Marge Raja 1992 – 1997
  107. Hille Kilk (Pikkel) 1991 – 1999 2004 -
  108. Merike Leetjõe 1991 –
  109. Laur Leetjõe 1991 – 1994 2007 - 2008
  110. Aivo Aasmaa 1992 – 1993
  111. Veigo Juuse 1992 – 2001
  112. Aet-Triin Lambur (Vasnu) 1994 – 1995
  113. Reet Juuse 1994 – 1999
  114. Peeter Roots 1994 – 1998
  115. Laida Meigo 1994 – 2007
  116. Anu Paavel 1994 –
  117. Meeli Sündema 1988-
  118. Helju Loik 1996-2010
  119. Riina Jüriöö - 2003
  120. Terje Varimets
  121. Juta Helilaid 1995 – 1998
  122. Natalja Kirsberg 1996 – 2000
  123. Sirje Nokkur 1997 - 2013
  124. Andrus Kalkun 1998 – 1999
  125. Kaidi Randmaa (Põdra) 1998 – 2008 2008-
  126. Tiit Eenraid 1998 –
  127. Herki Sula 1999 – 2001
  128. Heli Karu 2000 –
  129. Salme Söönurm 2000 – 2004
  130. Alland Parman 2001 – 2004
  131. Heldur Kurvits 2001 – 2002
  132. Aavo Kivistik 2001 – 2006
  133. Kaja Raspel 2001 – 2002
  134. Hele-Riin Kliimson 2002 – 2002
  135. Kristina Luhaäär 2002 –
  136. Tarmo Kask 2002 – 2004
  137. Vahur Kilk  2002 - 2004
  138. Ivi Arakas 2003 – 2004
  139. Zoja Kigim 2004 - 2005
  140. Inge Vilbiks 2004 –
  141. Jaan Taidre 2004 – 2013
  142. Tiia Kroonmäe 2004 –2015
  143. Tiiu Palm 2004 – 2008
  144. Tavo Kekki 2005 ­­­– 2011
  145. Pille Veske  2006 – 2007
  146. Kaido Härma 2006 – 2007
  147. Aime Pekki 2006 – 2007
  148. Anneli Areng 2006 –2010
  149. Riina Popov 2006 – 2011
  150. Marianne Lõoke 2007 –
  151. Nele Gellert 2007 – 2008
  152. Raine Savolainen 2007 –
  153. Endla Gellert 2008 –
  154. Doris Pakker 2008 –2009
  155. Anu Ruus 2009 –
  156. Pille Trolla 2009-2010
  157. Maila Aljasmäe 2010-2011
  158. Katrin Pullerits 2010-2011
  159. Maiu Nurmoja 2010-2012
  160. Aljona German 2011-2015
  161. Monika Avalaid 2011- 2013
  162. Svetlana Saar 2011- 2012
  163. Viola Kaseniit 2012 -
  164. Antonia Nael 2012 -
  165. Helve Vaarmann 2013 - 2016
  166. Viivika Ojalill 2013 -
  167. Gerli Tulp 2015 - 2017
  168. Terje Jakobson 2015 -
  169. Kätlin Takk 2016 -
  170. Merle Siimumäe 2016 - 

 

You are here: Home Kool Ajalugu