22. jaanuaril toimus Kehra Gümnaasiumis noortele suunatud karjääripäev, mis andis julgust mõelda iseenda tugevustele, teha teadlikke valikuid ning olla avatud erinevatele võimalustele. Samuti toodi esile, et juhused võivad pakkuda väärtuslikke võimalusi – noore enda ülesanne on need ära tunda ja neist kinni haarata. Õppimine ja enesearendamine avardavad valikuid ning annavad tulevikus rohkem vabadust.
Üldalal kõnelenud Archibald-Stiwan Kalda rääkis sellest, kuidas leida oma tugevused (ka siis, kui kool ei meeldi). Kui koolis käimine tundub raske, ei tähenda see, et sul puuduvad tugevused. See tähendab, et sa pead õppima neid teadlikumalt otsima ja arendama. Muuda vaatenurka, isegi kui kool ei meeldi, on igas päevas peidus midagi kasulikku. Selle asemel, et lihtsalt tunde lugeda, mõtesta iga koolipäev enda jaoks lahti. Küsi endalt: “Mis on see üks asi, mille ma täna siit tulevikuks kaasa võtan?” See võib olla mõni fakt, suhtlusoskus või hoopis distsipliin. Kui leiad õppeainetes enda jaoks isikliku olulisuse, muutub protsess talutavamaks.
Oma tugevuste leidmiseks tuleb esmalt võita hirmud ja kartused. Archibald-Stiwan tõi näiteks maratonil osalemise – see ei ole lihtsalt sport, vaid see õpetab inimesele kannatlikkust. Sellised pikaajalised pingutused aitavad sul mõista, kus on sinu piirid ja kuidas neid nihutada.
Kõneleja julgustas haarama võimalustest ja ületama takistusi. Elu pakub meile pidevalt uusi suundi. Kui sulle pakutakse erinevaid võimalusi – olgu see projekt, huviring või tööots – haara neist kinni. Sa ei tea kunagi, milline kogemus paljastab sinu varjatud talendi.
Lõpetuseks leidis ta, et kõige tähtsam on olla aus iseenda vastu.
Priit Kuuse ehk Wend kõneles juhustest, mis annavad võimaluse, tuues näited iseenda elust. Tema maailmapilt põhineb lihtsal tõel: elu on täis juhuseid, kuid sinu roll on need ära tunda ja enda kasuks tööle panna. Juhus annab sulle teeotsa kätte, aga kõndima pead sa ise. See nõuab tähelepanelikkust ja julgust haarata kinni ka nendest võimalustest, mis esmapilgul ei tundu “need õiged”.
Haridusest kõneles Priit Kuusk kui vabadusest. Ülikool ei ole pelgalt kohustus, vaid teadlik valik. Alternatiiv on karm reaalsus – kui sa ei õpi, tuleb minna tööle, sest keegi teine sind igavesti ülal pidama ei hakka. Siin kehtib otsene seos: mida kauem sa õpid, seda rohkem on sul hiljem valikuvõimalusi ja isiklikku vabadust. Haridus on investeering sellesse, et sa ei peaks tegema ainult seda, mida pead, vaid saaksid teha seda, mida tahad.
Priit Kuusk julgustas eksima. Kõige suurem takistus arengu teel on hirm. Kui sa ei proovi, siis sa ei saagi teada, milleks sa võimeline oled või kuhu see tee viia võib. Enesekindlus kasvab läbi kogemuse, mitte tühja koha pealt. Iga ebaõnnestumine on tegelikult õppetund, mille kohta sa täna veel ei tea, milleks see tulevikus hea on.
Lõpetuseks leidis ta, et elus tuleb ette olukordi ja ülesandeid, mis tunduvad esmapilgul surmavalt igavad. Tema nõuanne oli siinkohal praktiline ja otsekohene: tee need asjad kasvõi jõuga enda jaoks huvitavaks. Kui muudad suhtumist, muutub ka tegevus ise ja avab uusi uksi, mida sa varem ei märganud.
Päev jätkus erinevate töötubadega. Kokku oli 16 töötuba, millest iga noor sai valida kolm. Töötoad olid välja pannud näiteks TalTechi IT-teaduskond ja loodusteaduskond; Tallinna Tehnikakõrgkool inseneeria valdkonnas; Eesti Töötukassa; Kaitseressursside Amet, kus Küberväejuhatuse ajateenijad tutvustasid ajateenistust mereväes; Noorte Põllumeeste Klubi ja Maaülikooli tudengid õpetasid tegema mullaproovi; Eesti Mereakadeemia tudengid tutvustasid laevamehaaniku karjäärivõimalusi; Sisekaitseakadeemia tudengid tutvustasid siseturvalisuse valdkonda; sisearhitekt Evely Nurk tutvustas sisearhitekti tööd.